Konfliktid on küllalt sagedane nähtus organisatsioonides ja meeskonnatöös.
Warren Schmidti konfliktijuhtmise uuring American Management Association´is, toob välja et sõltuvalt organisatsioonist kulutavad juhid 18% kuni 26% oma ajast konfliktide lahendamisele.
Oluline fakt on ka see, et 78% meeskondadest esineb konflikte.

Küsimus aga ei ole mitte konfliktide vältimises, vaid võimes konflikte aegsasti märgata, mõista ning sobival viisil lahendada.

Konfliktid pole üksnes negatiivsed, vaid pakuvad ka võimalust vajalikeks muudatusteks.
Hästi käsitletud konfliktid loovad meeskonnas tugevama seotuse tunde ja aitavad koostöö uuele tasandile. Ühtlasi aitavad täpsustada ootusi, eesmärke ja eesmärgi saavutamise teid.

Seevastu halvasti käsitletud või käsitlemata jäänud konfliktid vähendavad oluliselt töötahet ja mürgitavad keskkonda st tapavad motivatsiooni ja tulemuslikkuse.

Konfliktid on loomulikud ja annavad võimaluse poolte erinevad vaated läbi arutada. Kui aga konflikt on eskaleerunud sellisesse etappi, kus suhtlemine on raskendatud ning koostöö on muutunud keeruliseks, siis on mõistlik mõelda organisatsiooni konfliktinõustaja kaasamise peale (vaata ka konfliktikäitumise ABC).

Konfliktinõustaja roll selles kontekstis, on luua turvaline ja rahulik keskkond, kus erinevate osapoolte huvid ja vajadused oleksid esindatud. Ühtlasi juhtida protsessi nii, et läbirääkimised oleksid tasakaalus, protsess oleks konstruktiivne, ning püsiks lahenduste leidmisel.

Arvestades kui palju aega ja energiat kulub organisatsioonides konfliktidele, siis on selge, et see on väga kulukas probleem. Ja kogemus näitab, et mida pikemaks konflikt venib, seda kallimaks see organisatsioonile muutub, rääkimata heaolu ja motivatsiooni langusest.

Kui tundub, et see teema võib olla oluline, siis võta julgelt ühendust – koos leiame parimad lahendused!