Tähenduse loomine

Juhtide hulgas on üldiselt levinud arusaam, et kliendid ostavad kasu, mitte teenust. Samas tööandjatena me pakume tihti töökohta, mitte kasu ja tähendust ning me loodame et see on piisav.

Praeguses keskkonnas on personali voolavus Eesti taasiseseisvusaja suurim. Meil on kümnendi väikseim tööpuudus ja üha süvenev tööjõukriis ning ettevõtted konkureerivad töötajate pärast, kus juba praegu iga neljas töötaja vahetab vahetab parema palga või töötingimuste nimel töökohta, on vajadus tähenduse järele.

Valdav osa juhte tunneb, et ei ole muud võimalust kui palgaralliga kaasa minna, samal ajal kui hiljutised uuringud räägivad järgmist: “CentAR vanemanalüütiku Janno Järve sõnul on kõige enam halvenenud töötajate hinnang töö mõttekusele, pigem on muutunud töötajate väärtushinnangud ja ootused tööle”.

Juhina tasub panna ennast töötaja kingadesse ja küsida: Miks ma selles organisatsioonis töötan?

Mis on need tegurid väljaspool palka, mis panevad töötaja organisatsioonile pühenduma?

Kas ma tunnen uhkust, et ma töötan selles organisatsioonis? 

Miks osades organisatsioonis töötavad inimesed tunnevad uhkust, kus nad töötavad ja teised ei tunne? Kas see on seotud palganumbriga? Mitte tingimata ja näiteid selle kohta on palju. Inimesed töötavad tasuta mittetulundusorganisatsitoonides ning tunnevad selle ühe uhkust, kuna nad usuvad sellesse organisatsiooni ja nad usuvad sellesse ideesse mida see organisatsioon ellu viib.

Inimene on üles ehitatud viisil, et tal peab olema tähendus selleks, et ta tunneks vajadust oma potentsiaali rakendada ning seeläbi tunda ennast väärtuslikuna.

Juhtidel on kaks teed, kas manipuleerida või inspireerida” ütleb Simon Sinek

Keskkond on olulisem kui inimesed, sest keskkond paneb inimesed teatud viisil käituma. Kas siis soovitud või soovimata viisil, see oleneb keskkonnast ja ootustest.

Miks me teeme, kuidas me teeme ja mida me teeme. Kõik algab miks küsimusele vastamisest.

Justidee ja tähenduse loomisel on oluline tähendus.

Sa ei saa oodata esmaklassilist tulemust, kui öelda teenindavale personalile, et olge klientide suhtes viisakad ja öelge tere. Seda saab ainult läbi tähenduse, see peab olema sisemine soov sest jõuga ei saa head teeninduskvaliteeti, boonustega ei saa head koostööd. Sarnaselt on see ka muude töövaldkondadega.

Hea uudis on see, et pehmete teemade ja tähendusega saab töötada ja väga tulemuslikult. Oluline on teadvustada mis on selles situatsioonis valikud ja teada, mis on võimalused, et seda olukorda mõjutada. Nii nagu iga tegevus, algab õige eesmärgi püstitusest, nii on ka pehemte väärtustega. Inimeste hoidmine vajab strateegiat, selleks et saavutada oodatud tulemusi.

Küsimus ei ole mitte selles, kas personali hoidmise strateegiat rakendada. Küsimus on, kas jõuame enne, kui olulised töötajad on oma sisemise otsuse teinud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga